elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo- loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike- kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Kasutatud materjal 1) http://www.tuhalalooduskeskus.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala_maastikukaitseala 3) raamat Vello Keppart ,,Keskkonnakaitse. Looduskaitse" 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Maastikukaitseala 5) http://et.wikipedia
hooldatavate lamminiitude pindala 12 200 hektarini. Puiskarjamaa (9070) 2013. aasta seisuga on hoolduses 1220 ha puiskarjamaid, mistõttu nende olukord on oluliselt parem kui puisniitudel. 2020. aasta eesmärgiks on hooldada 1650 ha puiskarjamaid ning parandada juba kasutuses olevate puiskarjamaade hoolduskvaliteeti, eelkõige valgustingimusi. Sinihelmikaniit (6410) 2013. aasta seisuga on hoolduses 430 ha sinihelmikakooslusi. Eesmärk on suurendada hooldatavate sinihelmikaniitude pindala 650 hektarini aastaks 2020. Viljakas aruniit (6510) 2013. aasta seisuga on hoolduses 820 ha viljakaid aruniite. Eesmärk on suurendada hooldatavate viljakate aruniitude pindala 1390 hektarini aastaks 2020. Servaniit (6430) 2013. aasta seisuga on hoolduses 370 ha servaniite. Eesmärk on tagada juba hoolduses olevate servaniitude püsivalt hoolduses oleva pindala säilimine aastani 2020. Täiendavatest taastamist vajavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal 50%, riigimaal
annaabi.ee 
