Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Rannaniidud on ka
eelistatud rändeaegseteks koondumispaikadeks paljudele hanelistele (valgepõsk-
lagle ja hallhani). Bioloogilise mitmekesisuse kujunemisel on rannaniitudel
olulised loomade eelistatud kogunemiskohtadesse tekkinud veesilmad, kus
taimestik on ära
tallatud ja mis pakuvad toitumisvõimalusi kurvitsalistele ning kudemispaiku kõrele.
Poollooduslikud kooslused- Rannaniidud, lood, sinihelmikakooslused ja
puiskarjamaad.
Sinihelmikaniidud kujunevad märjal, toitainetevaesel mullal. Eestis olemasolevad
sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel ja on seetõttu
suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel
kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea).
Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad
annaabi.ee 
