Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsinguna, ja seda väga lihtsal põhjusel: nimelt, tõde sõltub alati kasutusel olevast kontseptide süsteemist.
pole kindlaks tehtud, mil viisil neid nimelt rikutakse ja millised on singulaarsetes piirkondades kehtivad seaduspärasused? Vastuse annab R.Penrose'i poolt sõnastatud kosmilise tsensuuri hüpotees: kõik aegruumi singulaarsused on ümbritsetud lõkspindadega, 6 mistõttu me ei saa mingil moel informatsioni lõkspinna sees asuval singulaarsusel toimuvast. See õigustab ka singulaarsuste nimetamist mustadeks aukudeks - me saame lõkspinna sisse signaale saata, kuid välja ei saa sealt tulla mitte midagi. Matemaatiliselt on võimalik tõestada, et ainukesed parameetrid, mida mustast august kaugel asuv vaatleja mõõta saab, on musta augu mass, elektrilaeng ja pöördimpulss. Lõkspinda võib vaadelda ka kui vaatlustele kättesaadava universumi äärepinna osa - lõkspinnast väljaspool asuvat aegruumi saab kirjeldada tuntud füüsikateooriate raames, kuid