Universaalide tüli keskaja filosoofias
Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas
universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja
abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus
väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade
kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised;
reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele.
Mõisted tekivad abstraheerimise teel, abstraheerimine põhineb asjadel. Mingit kindlat liiki
üksikutel asjadel on alati ühine vorm, mille alusel neid saab nimetada ühise
nimetusega. Propositsioon ei tähista asja, vaid asja olemise viisi.
Prantslastele omase teravmeelse vaimukuse ja innuga lülitub Abélard juba varakult oma
kaasajal jätkuvusse universaalide vaidlusesse
annaabi.ee 
