Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. Kuid avaldub ka tuumareaktsioonide korral Nõrk (elementaarosakesed) E sineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem VASTASTIKMÕJU õik senituntud loodusnähtused seletuvad nelja vastastikmõjuga. Nende toimel mõjutab üks objekt teist ja selle tulemusena muutub nende liikumisolek. Mõjutamine toimub reaalsuse (mateeria) vormi kaudu, mida nimetatakse väljaks. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja LISAKS ttp://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH34Q
Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jao tub ühtlaselt 7-15 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et nende laste vanemad on kontrollgrupiga võrreldes sagedamini depressiivsed või kannatavad ärevushäirete all ja enam e sineb düsfunktsionaalseid peresid. Selliseid lapsi hirmutavad koolimaja, õpetajad või muud kooliga seotud objektid ning vältimaks kooli minekut arendavad nad välja terve variatsiooni käitumisi. Nad võivad jääda haigeks või mõelda välja mitmesuguseid lugusid. Kõige tähtsam koolifoobiaga laste ravis on nende võimalikult kiire tagasipöördumine kooli, sest mida kauem nad puuduvad, seda rohkem hirmuring süve neb. Laps jääb õppetöös maha, mistõttu olukord raskeneb veelgi
on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides. Lugejas on alati hilisemaeg ja nimetajas varasem(st jagada varasema ajaga). Nähtusi, mida väljendatakse indeksite kaudu jagatakse Kvantitatiivseks(tööliste arv, palgakulu, tööpäevade arv) ja Kvalitatiivseks (toote hind 200Kr/toote kohta, palgatase ) nähtusteks. Kvantitatiivsed nähtused võivad esineda ainult kvantitatiivsete nähtuste keskkonnas. Kvalitatiivne nähtus sineb primaalrselt alati mingi nähtuse kvantitatiivse tunnuse individuaalväärtusena. Nt tööviljaksus(kvalitatiivne) esineb ühe konkreetse töölise individuaalse tööviljakusena. Tähtsaim tunnus, mille alusel saab kindlaks teha mis tahes nähtuse kuuluvuse kvaliatiivsesse ja kvantitatiivsesse rühma , on dimensiooni tüüp. Oletame et W ja T on mngid mõõtühikud, (nt meeter,