"sinavmusta" - 1 õppematerjal

J. Krossi luulekokkuvõte

Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu, nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju! Lõõtsub justkui ehtsast vihast! Puhub läbi luust ja lihast! Puhub põue!Puhub verre! Rullib halli pilvevalli nagu sinavmusta vahu, mis ei mahu enam merre, üle ehmunud horisondi... Justkui petetud ­ või pete - päev poeb pelgu pilvepurje... Vesipüks ­ pilvelevandid väljasirutatud londi taoline ­ käib mööda vete tumerohelisi turje. Korraga ­ maa raksub rahest! Pilvede ja puude vahest nagu valgest klaasist helmi vingub vastu kadult lastu vihina ja kahinaga! Vahi aga tuulekelmi: taas on ilm täis helke ­ varje - kuna mõtteta ja nõuta vetepiirilt puudepiirilt rõkkab iili rõõmukarje,