moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema. Välitingimustesse sillutise rajamiseks ei sobi ka dolomiit, mis on väga poorne ja samuti ei talu temperatuurimuutusi. Sügavamates kihtides leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini. Kusjuures hall paas on osutunud veidi vastupidavamaks kui kollakas. Paetuhk on aga külmatundlik pakasega võib selles tekkida külmakergitus, mis kergitab ka kive ja muudab kevadeks kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad. Paekivist Sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast,
Piisab õhukestest kiviplaatidest. Looduskivide ehk graniidi, dolomiidi, marmori, paekivi ja kaljukivi ehk kvartsiidi kasutamisvõimaluste nimekiri on nii sise- kui ka välitöödel ülipikk, alates katusest ja lõpetades dusiruumiga. Eesti rahvuskivina tuntud, sajandeid ehitusmaterjalina kasutatud paekivi näeb tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu. Looduskiviseinad võivad annavad ruumile efektse omanäolise mulje ja võivad ka asendada maali. Pilt 5 Looduskivi Keda paekivi rahulik pastelne värvigamma ei paelu, leiab kaljukivi hulgast kirkamaid värvivarjundeid - helehallist mustani, kollasest pruunini. On nii lihtsama kui ka pidulikuma (sädelevama) struktuuriga kive. Seinale saab looduskivi erikujulisi tükke paigaldada müürisegudega