"simumiks" - 1 õppematerjal

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

Ta hakkas rääkima kõrbega, et too aitaks teda. Kõrb ei osanud teda aidata. Siis kutsus ta appi tuule, aga ega seegi teda aidata osanud. Tuul tõusis, et poiss saaks rääkida päikesega, ilma et see teda pimestaks. Lõpuks rääkis ta päikesega, kes ka ei osanud teda aidata. Ta rääkis neil Armastusest ja Maailma Hingest. Päike soovitas tal rääkida Käega, mis Kõik Kirjutanud Oli. Poiss siis pöörduski Käe poole. Seda tugevat tuult kutsuti seal laagriplatsil Simumiks. Poiss hakkas palvetama, nii nagu ta polnud seda kunagi varem teinud. Palves puudusid sõnad ja soovid. Poiss jõudis palvetamise teel Maailma Hinge ja nägi, te Maailma Hing on osa Jumala Hingest. Ja Jumala Hing on tema enda hing. Ja et ta võib korda saata imetegusid. Simum puhus sel päeval nagu ei kunagi varm ja kui see vaibus, vaatasid kõik sinna, kus poiss oli istunud. Teda polnud enam seal, ta oli laagri teises otsas, liiva alla mattunud tunnimehe kõrval