Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte
vahet enda ütluse ja õpetaja oma vahel.
Kakskeelsel on keelte aktiveerimiseks kolm taset. Üks on valitud keel, mida hetkel kasutab;
teine on aktiivne keel mida ehk küll ei kasuta pidevalt aga on pidevalt meeles. Mõeldakse
selles keeles samuti ja ajul ei ole selge kas kasutatad lause ütlemisel valitud keelt või aktiivset
keelt. Kolmandaks on puhkav keel, ehk siis keel mida kasutad harva ja ei kaasa seda keelt
kõneloome protsessi.
Keeltel on vastasmõju. Simultaansel vähem ja suksesiivsel rohkem. Näiteks aktseleratsioon
ehk kiire areng. Sarnaste keelte puhul tulevad sõnad keelde rutem. Vastasmõjuna võib olla ka
just aeglasem areng. Võib juhtuda, et varem õpitu aitab kaasa positiivse mõjuga või negatiivse
mõjuga – pidurdab keele omandamist ja tekitab vigu.
E. Haugen jagas neid mõjusid koodivahetuseks (teadlik teise keele alternatiivi kasutamine),
interferents (kahe keele osaline kattumine või kahe süsteemi kasutamine sama teate puhul)