2) kvalitatiivne analüüs, s.o. nähtuste olemuse põhjalik ja mitmekülgne avamine, nende sisu, omavaheliste suhete, ajalise järjestuse, alluvusvahekordade, majandusliku tähtsuse jms. selgitamine; 3) kvantitatiivne analüüs, s.o. nähtuste tunnuste ning nende muutumise põhjuste võimalikult täpne numbriline uurimine. (Rakendus: riigi- ja valitsusasutused, rahandus ja pangandus, ettevõtted ja organisatsioonid, audiitorid, teadus- ja arendustegevus). Simuleerimismudel-tuginedes sellele on võimalik analüüsida erinevaid arengutsenaariume ning saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta erinevates keskkonnatingimustes. Optimeerimismudel-võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning selle saavutamist piiravate tingimustega. Optimeerimisülesannete näiteid: Optimaalse tootmisplaani leidmine Vastastikku mitteasendatavate (või asendatavate) seadmete optimaalse koormamise mudelid