Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund(siis võiks õnnelik olla ka
komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi
populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) inimene ei pruugi siiski õnnelik olla
kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid
asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub
meile peale simulatsioonimudelit: üritan saada endale paremat elu kui keskmine inimene, sest
tundub, et siis olen keskmisest inimesest õnnelikum ka. Tegelikult me ju teame, et see nii ei
ole, aga loodame, et äkki teised seda ei tea ja näevad meid õnnelike inimestena, see on see,
miks neid asju omada tahame. Üritame teistele näida sellena, kes me tegelikult pole.N:
Lapsed-vanemad laps tahab vanemalt teada, et kuidas olla õnnelik. Vanemad vastavad ikka
nii, et otsi tasuv töökoht, õpi hoolega..