Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1.) Viimaks selgus, et parima tulemuse, disainireegleid jälgides, saadi siis, kui pMOS oli umbes kolm korda laiema kanaliga, kui nMOS. Siis sai parima võimaliku simulatsiooni tulemuse (Joonis 2.). Invertori genereerimisel (joonis 3.) ei õnnestunud simulatsiooni teha, kuid see oleks kindlasti tulnud väga sarnane, tehtud invertori simulatsioonile. LIHTLOOGIKA Tuli teha MOS-transistortest lihtloogika element. Valiti esimene, NAND2 (joonis 4.). Layout'i tegemine oleks pidanud käima lihtsamalt, kuid nüüd tuli pMOS teha sama laia kanaliga, kui nMOS (Joonis 5.). Analoogskeemi koostamine Joonestati operatsioonivõimendi skeemist (joonis 8.), layout (joonis 9.), mille simulatsioonist (joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.).
3x3x400 3 4 158 mm2 23,7 KOKKU: 315,5 8 3. Variant Kolmandas variandis tuleb koostada skeem, kus kriteerium n-1 ei ole vajalik aga pinged peavad siiski olema lubatud piirides ehk U= ± 10% UN. Simulatsioonist tuleb võtta kaod nii talvel kui ka suvel. Samuti tuleb koostada plaan ja võrguskeem ning vastavale simulatsioonile ka hinnatabel. Joonis 6. Simulatsiooni skeem (talvine) Jooniselt 3 on näha, et kõikide sõlmede pinged on normi piirides. Juhul, kui mõni liin peaks välja langema siis varustuskindlus ei ole tagatud. Selle simulatsiooni eesmärk oligi koostada võimalikult odav võrk, seetõttu ei ole võimalik tagada varustuskindlust. Aktiivkaod antud võrgus on 140 MW. Tabel 7. Liinide maksumus Alg Lõp Pikkus juhtme Liini maks us p (km) tüüp (M€)
soovitud eesmärki, selleks koostati mootori väliskarakteristika simulatsioon, kasutades programmi Engine Analyser Pro. Antud simulatsiooni tulemusena selgus, et eesmärkide saavutamiseks tuleb mootoris teha ulatuslikke ümberehitusi, mis hõlmas sisse-ja väljalaskekanalite läbilaskevõime parandamist, gaasijaotusmehhanismi optimeerimist, surveastme suurendamist ja mootori erinevate sõlmede kohandamist töötamaks kõrgematel pööretel. Tuginedes simulatsioonile ja konkreetse mootori seisundile otsustati töö teostamiseks vajalikud tegevused. Kasutati kõrgema surveastmega sepiskolbe, vastavalt silindrilõtku tolerantsile töödeldi mootoriplokk. Suurendamaks silindri täituvust kõrgetel pööretel parandati plokikaane läbilaske võimet ning valiti sisselaske kollektor ja nukkvõllid. Samuti aidati järgi ka kütusesüsteemi, õlitussüsteemi ja jõuülekannet. Kuna tegemist oli
annaabi.ee 
