Rooma impeeriumi arhitektuur
veega varustati ainult majade esimesi korruseid.
Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale,
Nimes´isse, sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida. Akvedukt koosneb
kahest ilustusteta teineteise peale asetatud suurest kaaristust, millel asub väiksem kolmas.
Kaudselt ilmnes selles klassikaline liigendusprintsiip: ülemine kaarvõlvide rida mõjub ehitist
krooniva simsina. Iga ehituseks kasutatud lubjakivist blokk kaalub 6 tonni, kusjuures omavahel
on need ühendatud mitte mingi sidusa aine, vaid raudklambritega. Ehitust alustas Agrippa umbes
19 a. e. m. a, aga lõpetati see rohkem kui sajand hiljem Trajani valitsuse ajal (98-117 a. m. a. j).
Akvedukt tõi vett 50 kilomeetri kauguselt Fontaine d´Eure allikatest, et varustada linnaelanikke
päevas 400 liitri veega inimese kohta.
Aastal 1985 võeti see ka Unesco Maailmapärandite hulka.