Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
vajadus turvatunde järele. Religioon on neurootiline reaktsioon, püüe probleemidega toime
tulla.
Freud kordab (varem välja käidud) ideed, et religioon on vajalik, et inimese instinkte
taltsutada; see hoiab moraali ja takistab ühiskonna laskumist kaosesse.
(L. Altnurme: psühhoanalüüs ise kui usk, sest saab olevaks läbi uskumise.)
Freudi mõju religioonisotsioloogiale: religioossetele kujutlustele on otsitud psühholoogilisi
tõukejõude.
George Herbert Mead (1863-1931) sarnaselt Simmelile keskendub üksikinimese-
ühiskonna suhtlemisele. Kuidas sellises suhtlemises ühiskond üldse tekib? Inimesed
loovad suhtlemise käigus reegleid, norme, tähendusi, mis korrastavad ühiskonda,
suhtlevad sümbolite varal (sümbol on iga asi, millel on tähendus. Kui näiteks helil on
tähendus, on ta sõna, sümbol.)
Sümboliline interaktsionism (ise ta seda nii ei nimetanud).
Sotsiaalne suhtlus on ettearvamatu. Ühiskond kujuneb käitumise, rääkimise, zestide varal
annaabi.ee 
