Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Tähtsamad savimineraalide grupid: Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kloriit, kaoliniit Al-hüroksiidide grupp, Fe-hüdroksiidide grupp - limoniit, götiit Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedon, kvarts Mulla mineroloogiline koostis - 4 vöödet: 1) 20-80 km - SiAl vööde, 2) ca 900 km - SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1..100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos
Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus Maa ehituses me võime eristada erinevate omadusetega erineva koostisega ja erinevate termodünaamiliste tingimustega geosfääre e vöösid. - Kõige pindmiseks vööks on maakoor e SiAl-vöö - Järgmine SiMg - Vahevöö - Maa tuum Looduslikke ühendeid, millel on oma kindel koostis, on umbes 3000. Need mineraalid jaotatakse: - geoloogilise tähtsuse alusel - oleku - keemilise koostise - tekke (primaarsed, sekundaarsed) - kristalsed või amorfsed - kõige tähtsam klassifitseerimine põhineb keemilisel koostisel Sulfaadid kips, anhüdriit Fosfaadid fosfori ühendid. Üks hinnatumaid apatiit. Silikaadid Kivimid