püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlasti ei jäta kedagi külmaks ka templi ees olevad kolosaalsed Ramsese kujud. Veel on märkimist väärt templid Luxoris ja Karnakis. Philae saarel asunud Isise templil olevat veel 20 saj. alguses
Paar minutit hiljem valgusekiir liigub edasi ja langeb Harmakisele. Peale 20 minutit valgus kaob ja on märkimisväärne, et valguskiired ei lange mitte kunagi Ptah-le, kes on tegelikult pimeduse jumal. Templi seinamaalid tähistavad Ramses II sõjalist hiilgust. Luuletaja Pentaur, kes teenis Suure Vaarao õukonnas, lõi pika eepilise luuletuse Ramses Suure sõjaretkest Süürias. Luuletus, mis on hieroglüüfides kirjutatud, on graveeritud mitte ainult Abu Simbelisse, vaid ka teiste hiiglaslike templite seintele, nagu on Luxor ja Karnak. Pikkade sõdade ajal, mis peeti Hetiitide vastu (agressiivne Süüria hõim, mis oli moodustanud mitmete naaberrahvastega liite), andis Ramses II oma sõjasalkadele tõestust oma haruldasest sõjalisest vaprusest. Vaarao, oma võimulolemise viiendal aastal, liikus edasi Atechi linna või Quothshou, iidse Emesuse vastu kuni Tripoli loodeotsani.
annaabi.ee 
