muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto
Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele
raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti
20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda. Peamine massi võit saadakse trafo arvelt, mis on väiksem ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Taolised trafod valmistatakse toroidtrafodena kerituna ferrit rõngastele. Ka saadakse võitu silufiltrist, mis on seda lihtsam ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Kasutades tagasisidet väljundi ja sagedus muundi vahel on võimalik panna muundi tööle ka stabilisaatorina nii, et taolise toiteseadme korral stabilisaatorit ei vajata. Taolised toiteseadmed on massiliselt kasutusel arvutites ja televiisorites. 2.2 Alaldid Kuna toiteseadmed erinevad teineteisest nii võimsuse kui ka väljundpinge ja voolude poolest, siis ei
annaabi.ee 
