A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Mina!» hüüdis Bonacieux. «Mina, ja petta Teie Eminentsi!»
«Kui teie naine käis Vaugirard'i ja La Harpe'i tänaval, ei külastanud ta kaugeltki
riidekaupmehi.»
«Aga kus ta siis käis, jumal hoidku?»
160
«Ta käis Chevreuse'i hertsoginna ja Buckinghami hertsogi juures.»
«Jah,» ütles Bonacieux, kellele kõik meenus, «jah, see on nii, Teie Eminentsil on
õigus. Ma ütlesin oma naisele korduvalt, et imelik küll, et riidekaupmehed elavad niisugustes
majades, majades, kus pole siltigi väljas, ja iga kord puhkes mu naine selle peale
naerma. Oo, monseigneur,» jätkas Bonacieux ennast Eminentsi jalge ette heites, «teie
olete tõesti kardinal, suur kardinal, geenius, keda kõik austavad.»
Nii keskpärane kui võit Bonacieux' taolise labase olendi üle oligi, kuid hetkeks
pakkus see kardinalile siiski naudingut. Kuid siis, otsekui oleks mingi uus mõte- tekkinud,
ilmus naeratus ta huulile, ta ulatas käe kaupmehele ja ütles:
«Tõuske üles, mu sõber, olete tubli mees!»
annaabi.ee 
