Põllumajandusega seotud seadused
Nitraaditundliku ala
kaitsmata põhjaveega aladel tohib pidada loomi kuni 1,5
loomühikut hektari kohta (suurem kogus loomi võib olla
ainult juhul, kui on nõuetele vastav sõnnikuhoidla ja kehtivad sõnnikulaotamise lepingud teiste
põllumajandustootjatega).
Veisekasvatusele spetsialiseerunud tootmises planeeritakse rohusööda (karjamaa, silo- ja
heinamaa) ja teravilja
vajadus.
Rohumaade pindala planeerimisel on soovitatav lähtuda
oma tootmise kogemustest (mitu hektarit karja- või silomaad oleks ühele lehmale vm vaja), sest
saagid erinevad
suuresti vastavalt erinevale mullastikule ja mikrokliimale.
Karjamaad tuleb planeerida lauda lähedusse, silo- või heinamaad võivad olla kaugemal.
Tihti limiteeribki rohumaade rajamise võimalus (eriti karjamaad) karja maksimaalse suuruse,
sest rohusöötade juurdeostmine on tavaliselt kõige keerulisem või kallim.
Uute rohumaade rajamise puhul tuleb võimaluse korral silmas pidada ka aspekti, et need ei
oleks rajatud kõik lühikese