Foneetika konspekt
a madal tagavokaal, illabiaal, primaarne
õ keskkõrge tagavokaal, illabiaal, sekundaarne.
Vokaalid moodustavad monoftonge ja diftonge.
Monoftong üks või kaks sama laadiga vokaali, mis kuuluvad ühte silpi.
Diftong kaks teineteise järel asetsevat, laadilt erinevat vokaali moodustavad silbi tuuma (laud,
sai).
Eesti keeles saavad pearõhulises silbis esineda kõik 9 vokaali, väljaspool pearõhulist silpi ainult 5:
a, e, i o, u.
Pearõhulises silnis esinevad kõik 36 diftongi, väljaspool pearõhulist silpi ainult kolm (ai, ei, ui:
aastaid, raamatuid).
Diftonge kirjeldatakse keele liikumise alusel.
Diftongide liigitus:
- kõrgenevad diftongid (keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui
esimene: saun, täis, sõi, laev)
- madalduvad e. avarduvad diftongid (keel libiseb allapoole, diftongi teine komponent on
madalam kui esimene: pea, oa, suo, tüö, tie)