ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. · Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees, mille tulemusena tekib tsütoplasmasse varuainet, mis sarnaneb tärklisega. 5 · Kui silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse, siis kaob tema kehast klorofüll ning ta muutub värvusetuks. · Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom (orgaanilised ühendid, mis on ümbritsevas keskkonnas lahustunud). 6
Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes
Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26. Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. See vähendab nende ainevahetuse kiirust ja vajadust toidu järele. 27. Mis on iseloomulik a) Amööbile Ta on 0,2-05 mm suur, liigub kehakuju muutes. b) Silmviburlasele Nad on võimelised fotosünteesima, liiguvad edasi kasutades vibureid. c) Kingloomale On 0,1-0,3 mm suured, liiguvad edasi kasutades ripsmeid.
annaabi.ee 
