ümbritseva keskkonnaga. 2. Kes on autotroofid? Too kaks näidet. Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 3. Kes on heterotroofid? Too kaks näidet. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 4. Kes on miksotroofid? Too kaks näidet. Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburane, putuktoidulised taimed. 5. Mida nimetatakse assimilatsiooniks? Milliseid aineid selle käigus toodetakse? Mis on lähteaineteks? Too kaks näidet. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide jm. Lähteaineteks anorgaanilised ja lihtsamad orgaanilised ühendid. Nt Fotosüntees, DNA süntees. 6. Mida nimetatakse dissimilatsiooniks? Mis selle käigus toimub? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid
rakutuum. Toitevakuoolis toimub aga toidu seedimine. Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapinna kaudu. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane elab veekogudes. Ta on silmakujuline ja püsiva kujuga, mille eesotsas on liikumiseks vibur. Tema kehaehitusse kuuluvad rakutuum, kloroplastid, vibur, silmtäpp, pulseeriv vakuool. Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga, ta liigub sinna, kus on valgem. Valguse käes saab silmviburane fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid. Pimedas omastav silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. Silmviburlase toitumine sarnaneb loomse kui ka taimse toitumisviisiga. Paljuneb pikipooldumise teel. 9. SEENTE ÜLDISELOOMUSTUS Seened moodustavad omaette riigi. Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal.
annaabi.ee 
