Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
Samast sajandist
on ka andmeid kõlavööde kudumisest ja kandmisest. Kõlavöödes kasutati lõimeks villast,
koeks linast lõnga ning neid kasutati seelikute ja sõbade kaunistamisel. Mehed kandsid
korralikke villasest riidest või ka nahast kuubi, peamiseks rõivamaterjaliks oli tekstiil.
Kroonik Henrik on kiitnud eesti naiste kootud vaipu, mida olla ristisõdijad oma
röövretkedel heaks saagiks pidanud.
14. sajandist on arvatavasti pärit leiud, mis viitavad silmuskudumisele. See oskus
arvatakse tulevat Idamaadest ja selle tõi baltimaadesse Saksa ordu, mis 1225. aastal
palestiinast Preisimaale kolis. Varrastel kudumine sai sajandite jooksul populaarseks, eriti
saartel, kus naistel oli kudumistöö vardakotiga igal pool kaasas ja näpu vahel. Sellest
ajast on pärit ka Parisselja rabaleid, millest võib teha järeldusi täielikumatest
rõivakomplektidest: lõiked on jäänud aegade jooksul üsna sarnasteks, muutusi on ehetes
ja kaunistustes.
15.-16