Eesti geoloogiline ehitus
lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Piusa
ja Võhandu orgudest nooremad. Liustiku sulamine loodes vabastas maakoore
koormavast raskusest ja algas maatõus, mis katkestas väljavoolu läände.
Võrtsjärve ja Peipsi veetase tõusis veelgi ja seetõttu algas ülesüvendatud orgudes
setete kuhjumine ja soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel kuni 10 m).
Jõed meandreeruvad silmusklevad soostunud lammil (näiteks Emajõgi).
Põhja-Eesti jõed said hakata kujunema hiljem, siis kui liustik siit ära sulas. Esimestena
Tallinnast idas paiknevad jõed. Klindi tõusuga merest pidid jõed uuristama endale
sügavad orud, mida madalamaks ja kaugemale jäi meri, seda pikemaks nad said.
Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad
ilma terrassideta lammorus
annaabi.ee 
