värvide kõik graafi tipud nii, et naabertipud oleksid erinevat värvi. k-aluseliseks graafiks nimetatakse mistahes graafi, mille kõik tipud on värvitavad k erineva värviga. Nt: kromaatiline arv 1 on vaid tühjal graafil; kromaatiline arv 2 on kahealuselisel graafil jne. Klikiks nimetatakse lihtgraafi G mingit alamgraafi G', mis on ühtlasi täisgraaf Kx. Graafi tippude värvimise ülesanne: Oletame, et G on graafi maskimaalne aste. Teoreem: Silmuseta graaf G = (V;E) on värvitav vähemasti G + 1 värviga. (saab tõestada induktsiooniga). Brooksi teoreem: ,,Oletame, et G = (V,E) on silmuseta graaf ning dmax{(G),3}. Kui G's pole (d+1)- elemendilist klikki, siis on graaf G värvitav d värviga". Sisuliselt seab Brooksi teoreem omavahel suhtesse graafi tipu maksimaalse astme ning kromaatilise arvu. Teoreemi järgi on mistahes graafis, mille igal tipul vV on maksimaalselt (G) naabrit tipud
kokkupõrke hetkel kergelt avatud asendis. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 78) Rabak Rabaku löömse liigutus on väga sarnane serviliigutusele. Rabakut lüües ei ole mängijal kontrolli palli lennutrajektoori üle ning seetõttu peab ta leidma palli löömiseks parima positsiooni. Ajastamine on seetõttu kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel lüüakse rabakut pooliku serviliigutusega, kus reket viiakse kohe taha üles ilma servile omase silmuseta selja taga. Mängija pöörab ennast küljetsi võrguga ja kasutab lühikesi samme sobiva löögipositsiooni saavutamiseks. Mängija peab rabaku löömiseks kasutama kontinentaal-või ida eeskäehoiet. Rabakul on mitu erinevat variatsiooni: rabak hüppelt, mida kasutatakse vastulöögina väga headele pikkadele loppidele; põrkelt rabaku löömine, mis on efektiivne vastulöök väga kõrgetele loppidele; tagakäerabak, mida kasutatakse siis kui eeskäega rabaku löömine on väga raskendatud
annaabi.ee 
