pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis, kui kulmineerub kevadpunkt. Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel. 22. Väide ,,Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust" vastab tõele. 23. Kuu varjutus toimub noorkuu ajal. 24
elu Maal. Päikesesse mahuks enam kui miljon Maa suurust planeeti, kuid tegelikult on Päike tähtede seas kääbus. Leidub temast suuremaid ja heledamaid (teda on võrreldud ülihiidtähega Betelgeusega Orioni tähtkujust, Miles ja Smith 1999), kui ka väiksemaid ja tuhmimaid. Tähti on tohutult palju. Teise rühma taevakehadest moodustavad planeedid ehk ekslevad tähed (kr k planetes ekslev). See on seotud nende tiirlemisega ümber Päikese silmusekujulist trajektoori pidi. Neli nendest on siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, ülejäänud viit nimetatakse välisplaneetideks Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi. Ainuke palja silmaga nähtav on Maa kaaslane Kuu. On veel asteroidid, meteoorid, komeedid kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi