Silmlased
vahel. [2, 3]
Üldiselt võib kõigilt silmudelt midagi sarnast leida. Erinevusi esineb selles, kus maailmas
osas nad elavad ja milliseid tingimusi tahavad. Suuruse suhtes on varieeruvust küll, aga
mitte väga oluliselt. Kõik silmud sigivad magevees, kuid nende hulgas on suuri siirde
eluviisiga mereliike, kes täiskasvanult elavad meres, jõgedes-järvedes elavaid ja ka ojasid
asustavaid väikesekasvulisi liike. [1]
Paljud siirde-eluviisiga ja järvedes elavaid ning mõned jõgesid asustavad silmuliigid on
täiskasvanult parasiitse eluviisiga, tungivad kallale kaladele, imevad end nende külge ja
toituvad lihast ning verest. [1, 2, 3, 7]
Kehakuju poolest on silmud pihklaste sarnased, kuid neil on üks või kaks seljauime.
Silmude suu on lehterjas, välisküljelt ääristatud nahkjate narmastega. Suus on hulk
sarvhambaid, neid leidub ka keelel. Pea ülapoolel paiknev ainus paaritu ninasõõre viib
haiste-hüpofüüsiõõnde, mis ei ole ühenduses neeluga. Keha kummalgi küljel on seitse
annaabi.ee 
