Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
ei toitu enam, sureb pärast kudemist. Vahel saab suguküpseks juba vastsena. Tavaline paljudes
Eesti vooluveekogudes ja pihklased usjad, luudeta ja soomusteta, toituvad elus või surnud
kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Väike rühm mereloomi.suu ja paaritu
ninasõõrme ümber poised. Ninasõõre neeluga ühenduses. Lõpuspilusid 1-15 paari. Kõhu all
kaks rida limanäärmete avasid. Luid pole; on seljakeelik. Neli südant. Sarnasus silmudega
võib olla konvergentne, sest mõlemad söövad kalu. Pihklased peituvad enamasti põhjasettes,
võivad ka põhjaloomi süüa.Lahksoolised, koevad meres. Munad kinnituvad alusele. Moonet
ei ole. Lõugsuused päris kalad ja neljajalgsed, Kl: ogakõhtsed, rüükalad,
kõhrkalad,luukalad. Ühine on üla- ja alalõua teke, kõhrese või luust toesega, mis algul
koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt
röövloomad. Kõhrkalad e