"Kaugekõne" K. A. Hindrey
Sest kes söandaks siis noore mehena omaks võtta, et mis iganes sünnib tõeliselt pöördelist,
sünnib aegamööda, märkamatult ja olles kord sündinud, on kohe ka minevikus, perfektne.
See on ju eaka inimese tarkus. Ja novellistina oli Hindrey algusest peale juba üsna vana mees.
Johannes Semper on öelnud Hindrey loomingu kohta: ,,Usun, et selline proosa on paljudele
liiga kangeks mahlaks, ning kellel huvi pole inimese hinge keerdkäikude vastu, kes rohkem
lõbu tunnevad elu pinna silmitsemisest, need väsivad varsti. Teistele aga annavad niisugused
leheküljed suurt tunnetusrõõmu, ühtlasi rõõmu sellest, et üldse on võimalik olnud nii kergelt
sõnastada nii raskelt tabatavat reaalsust" (,,Looming" 1935, lk 681).
Enne selle valikkogu lugema hakkamist, olin paljudelt kuulnud, et raamat venib ega taha
kuidagi edeneda. Nii mõnelgi õhtul võtsin ma teose kätte mõttega end magama lugeda, kuid
mida ei tulnud, see oli uni