Visuaalne antropoloogia
jälgimine jne). Oluline meetod ka tänapäeva filmikunstis. On ainult üks võimalus, lavastus puudus, ei tohtinud kasutada
näitlejaid, kes kedagi teist mänivad. Rõhutatakse loomulikkust, huvitavaks osutusid ka igapäevategevused. Direct
Cinema, kujunes ameerikas, kaamerat üritati just peita (nad on nagu kärbsed seinal), natuke teine põhimõte kui Rouchil.
Rouchiga seostub veel termin cine-trance, mis tuleb tema konspetsioonist (filmides filmitegija sekkib silmitavate ellu),
tegemist ei ole neg moonutusega, inimesed käituvad loomulikult. Film „Tourau ja Bitti“, jutustab possession riitusest,
üks episood, filmitud nii, et pandud külast nats väljas kaamera tööle aj siis ta liigub kaameraga küla suunas, kui ta
kaameraga kohale jõuab, siis ühel hetkel kaamera suunatakse trummimängijatele ja siis nad reageerivad kaamera
kohalolekule ja lähevad siis transsi (kaamera kohalolek päästis transi valla). Teadusseisund ei muutu ainult filmitavatel,
annaabi.ee 
