"silmavikerkest" - 1 õppematerjal

Bioloogia - inimene

2.Sidekoed ­ rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed ­ koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude ­ asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti. 2)Silelihastkude ­ asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus, silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude ­ asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude ­ koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu. Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt