Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta mu hõbedane uur ja must korsett. IV SLAID Heiti Talvikust sai Alveri esimene abikaasa, kuid peale küüdidamist suri too Siberis. 1956. aastal abiellus Betti Alver Mati Lepikuga. V SLAID Küll ma otsisin elu arvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju. et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. VI SLAID Proosa
,,Lapsed" Tahun ma valmis päeva, tore mis igatpidi. Korjavad lapsed laaste, rõõmsamad siiski kui mina. ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" viisistatud. Saatuseluule: - skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb. ,,Ülekohus" Külakoerad igavusest hauguvad, tareuksed tigedusest pauguvad, nõristavad noored neitsid silmavett, justkui asitõendit andes, et süda neil nii õnnetu ja õrn. Luuletus kodukohast... Kusagil, kusagil kodu: on kusagil mäe peal mu maja, õlgkatus peal. Kord siin lumi, kord siin pori, külakoerad igavusest hauguvad. Ah kuidas rõhub mind traatide üksildus, hämar mets mu silmis mustub valust. Ja jälle tal tõusta on vaja mäe tippu, kus taevas must. Päikese saatuse, märksõnad + viisistatud, Juhan Viiding