TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
informatsiooni ka koolist (2%), peamiselt ajaloo tunnist (vt Lisa 2.6.).
Kirjanduse alla liigituvad mitmesugused muinasjutud (“Okasroosike” ehk “Uinuv kaunitar”,
“Tuhkatriinu”, “Pöial-Liisi” jne), rahvajutud, muistendid, müüdid, aga ka näitekirjandus (W.
Shakespeare “Suveöö unenägu”) ja kaasaegene fantaasiakirjandus (Enim mainiti J.R.R. Tolkieni
“Sõrmuste Isanda” triloogiat ja “Silmarillionit”, aga ka T. Pratchetti “Härrasrahvast” ja J.M.
Barrie “Peeter Paani”, kirjanikest leidsid märkimist veel Poul Anderson, C.S. Lewis jt) ning ära
märgiti ka populaarteaduslikku teost “Varjatud maailma looduslugu: valik toimikuid Londoni
Krüptozooloogia Ühingu arhiivist”.
Filmidest olid haldjate kujutluse vahendajatena tõhusamad Peter Jacksoni “Sõrmuste Isanda”
(“Lord of the Rings” 2001-2003) triloogia ekraniseeringud (vt Lisa 4.1.) ning tõestisündinud