kirurgias on ka see, et peeni kiudvalgusjuhtmeid kaudu saab laserkiirt juhtida tõvestatud kohta mitmesugustes kehaõõntes, soontes jne., ilma neid lõikeriiistaga avamata. Saab ka pihustada neeru-, sapi- ja põiekive, kõrvaldada lubiladestusi veresoontes. Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel. Juba aastakümneid kasutatakse lasereid ka silmakliinikutes: hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandada ilma seni vältimatu kirurgilise sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevusteta, patsienti haiglasse võtmata. Laserid tööstuses Lasereid kasutatakse ka tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks, puurimiseks, märkimiseks. Võrreldes tavaseadeldistega on lasertööpingid kergemini automatiseeritavad ja neid saab kergemini arvutitega kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere
peeni kiudvalgusjuhtmeid kaudu saab laserkiirt juhtida tõvestatud kohta mitmesugustes kehaõõntes, soontes, ilma neid lõikeriiistaga avamata. Saab ka pihustada neeru-, sapi- ja põiekive, kõrvaldada lubiladestusi veresoontes. Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel. Juba aastakümneid kasutatakse lasereid ka silmakliinikutes: hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandada ilma seni vältimatu kirurgilise sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevusteta, patsienti haiglasse võtmata. [6] 5.3 Laserid tööstuses Lasereid kasutatakse ka tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks, puurimiseks, märkimiseks. Võrreldes tavaseadeldistega on lasertööpingid kergemini automatiseeritavad ja neid saab kergemini arvutitega kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva
mootorikolbe kergest materjalist alumiiniumsulamist, kattes nende pinda märksa vastupidavama olluse, titaankarbiidi õhukese kihiga. Enamasti on alusmaterjal vasupidavast kattematerjalist ka tunduvalt odavam."20 5.6 Laser silmahaiguste ravimiseks ,,Silmaarstid olid ühed esimesed laserite rakendajad üldse, tehes sellega algust juba 1960 aastate alguses, üsna pea pärast laseri leiutamist. Hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandad ilma senini vältimatu kirurginoa sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevuseta ja sageli ambulatoorselt, patsienti haiglasse võtmata. Silma soonkesta irdunud võrkkesta paigaldatakse tagasi laser-oftalmokoagulaatoriga - punktkeevitusega sarnaneva menetluse teel. Ähvardavalt ränga silmatõve glaukoomi- puhul vähendatakse silma haiguslikult tõusnud siserõhku , puurides laseriga sarvkesta avasid.