Vana-Rooma kokkuvõte
Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei
tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja karistada. Keiser pidi ka kuuletuma seadustele ja andma
5
neid välja vaid riiklikest huvidest lähtudes. Vastasel korral ähvardas keisrit senaatorite
vastasseis ja äärmisel juhul ka võimult kõrvaldamine. Riik oli seega õigusriik.
Keisririigi ajal pöörati suuremat tähelepanu seadustele. Kerkisid esile silmapasitvad
seadusetundjad juristid. Seega sai Roomas alguse õigusteadus.
Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul
Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke.
Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused
latifunfiumid.
Linnad olid Roomas majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused. Roomlaste ettekujutuses
kuulusid linn ja tsiviliseeritud elu lahutamatult ühte.
Rooma ühiskond oli seisuslik