"Andekus kui erivajadus"
erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele
mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased.
4
Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.)
Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava
andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel
või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13). Selline sõnastus tähtsutab potentsiaali ehk andekuse
algeid, mis vajavad ellu äratamiseks sobivat keskkonda, sh inimesi, kes on valmis ning
oskavad lapse annet märgata ja arendada.
Marika Veisson (2008) kirjeldab andekaid lapsi järgmiste sõnadega: ,,Andekas laps vajab
teistest oluliselt erinevat kohtlemist. Andekad lapsed on need, kes oma väljapaistvate võimete
tõttu suudavad saavutada teistest lastest tunduvalt paremaid tulemusi
annaabi.ee 
