Inimene
kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad
koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik.
Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 3 ml. Silmi aitavad liigutada ja hoiavad paigal silmalihased.
Kui silmalihased pole õiges asendis, siis on inimesel kõõrdsilmsus.
Silma siseehitus.
Silmamuna on kerajas ja kaetud mitme kestaga. Pealmine, kumer sarvkest suunab valguskiired
silmaosadesse. Silma sisse pääsemiseks peavad kiired läbima pupilli ehk silmaava. Silmaava
ümbritseb vikerkest, mis sisaldab pigmente ja sellest sõltub inimese silmade värvus. Silmaavast
liiguvad valguskiired silmaläätsele, mis sarnaneb luubile. Läätse ümbritseb ripslihas, mis hoiab läätse
paigal ja muudab läätse kuju. Läätse kuju muutub vastavalt sellele, kas vaatame lähedale või kaugele.
Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lääts on lame