"silmalaugudegi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ülalt vaadatuna tundus maa nii rahulikuna, et ta siit oma hingele isegi leevendust sai. III. KURT Järgmisel hommikul ärgates tundis ta, et oli välja maganud. See hämmastas teda, sest juba ammu polnud ta und silma saanud. Tõusva päikese rõõmsad kiired tungisid läbi aknaava otse talle näkku. Ühes päikesega nägi ta aga aknast ka muud, mis talle hirmu peale ajas, see oli Quasimodo kole nägu. Tahtmatult sulges ta silmad, kuid asjata. Läbi roosade silmalaugudegi arvas ta veel näha võivat selle ühesilmse ja katkiste hammastega kääbuse maski. Silmad ikka veel suletud, kuulis ta kähedat häält, mis talle väga õrnalt ütles: 2 1 0 «Ärge kartke. Ma olen teie sõber. Tulin vaatama, kuidas te magate. Ega see ju teile halba tee, et tulen vaatama, kuidas te magate? Mis see teile teeb, et ma siin olen, kui teil silmad kinni on? Nüüd aga lähen ma jälle 357 minema. Noh, olengi juba seina taga. Võite silmad jälle avada.»