kahjulikud pooled. Tavaliselt istuvad noored internetis üsna pikka aega, sest nad unustavad ennast sinna ära ning see on kahjulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Vaimse tervise suhtes oled sa oma mõtetega koguaeg internetis ning unustad kõik enda ümber oleva. Sellega võib kaasneda ka sõltuvus, mis ei ole üldsegi hea märk. Füüsiliselt kahjustab internet tervist nii, et silmad võivad haigeks jääda. Internetis ,,ringi surfamine" väsitab silmi üsna palju, silmalauad muutuvad mustaks ning inimene vajab järjest rohkem magamist. Peale selle võivad silmad ka nii palju kannatada saada, et noor ei pruugi näiteks kaugele enam näha ning peab hakkama prille kandma. Internetist võid sattuda ka lehekülgedele, kus võõrad inimesed üritavad sinuga suhelda ning võibolla ka sind ära kasutada mingit moodi, ka see on internetis kahjulik. Internetis on kindlasti ka kasulikke asju. Sealt võib leida kasulikku informatsiooni näiteks koolitöödeks
Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kaamel võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaameli soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima, piima juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. 1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Ta ei lase liival kõrva tungida. Selle jaoks on tal kõrvas tihe karvastik. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda, aga juhtub väga harva
Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad. 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liiva eest kaitsevad veel silmi pikad tihedad ripsmed ja võime sulgeda oma nisasõõrmed Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva
annaabi.ee 
