Muinas-Eesti sõjandus
läbi, et kui kirves kellelegi sisse lüüa, siis jaksatakse see pärast ka välja tõmmata
ning kirves ei lähe liiga sügavale. Auk võis olla ka selleks, et seda saaks kuidagi
vöö külge kinnitada. Sellist tüüpi kirveid on eestis kuskil 50. On veel üks lõuaga
kirve tüüp, mida on peetud võitluskirveks ning see on laiendatud kannaga kirves.
Lõuata nn Peterseni M-tüüpi kirved on viikingiaegsed kirved, millel on kahel
pool ilusad silmalapid. Need M-tüüpi kirved on väga laialt levinud 10.-11.
sajandil kogu Skandinaavias, kuid ka Läänemere idakalda maades. Need on
levinud alates Islandist kuni Laadoga järveni. Eestis on siiski kõige varasemad
seda tüüpi kirved dateeritud 11. sajandisse. Paistab, et siin kohapeal õpiti
valmistamistehnoloogia ära ning neid hakati valmistama üsna arvukalt. Enamasti
on nad Eestis dateeritavad 12.-13. sajandisse. Võrreldes lõuaga kirvestega on
annaabi.ee 
