Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs
Kesk tundmatut linna
mööda kõrvaltänavaid käin,
mööda keerukaid tagahoove
aina otsin, kus asub see õu.
11. Väljajätt- helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga; allikas kivikõrbes, kõigeväeline sõna
naisekehas- ses templis mõnigi põlvitand;
12. Siire-
siin sadamas mu süda ähvardas Ta on tulnud. Ma ei tunne veel
kord lõhkeda- kuid kõigest lõhenes tema kehakuju, silmakulmu alt
su lahkumisest- kõikjal laius kõrb. Välgatavat valgust.
Kõlakujundid
1. Algriim - alliteratsioon: võimisvisand, vise vastu viimset.
Läbi lootusetuse lumma.
Assonants: ülemmustri ühtsusesse
2. Lõppriim- Need on ristriimid.
Su kahvatul käevarrel tuksub Mark langes, kirjale kleepus,
peen sõnatusinine veen, jah, paraku, nõnda on lood:
mis sinusse süüvima kutsub
annaabi.ee 
