Lühinägelikkus
üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse
ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata
toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju
saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse,
muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet
muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue.
Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse)
juhtumid.
Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab
silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad
ja nägemine paraneb.
4.5. Geeniteooria
Üks tõsiselt võetav uuring väidab, et lühinägelikkus ning nägemishäired on suures
osas geneetiliselt määratletud
annaabi.ee 
