Kristiina Ehini luulekogu
Autor soovib maailma ja luutletuste analüüsijat uskuma panna, et tulevik on helgem ja
järgmine päev tõotab alati tulla parem. Maailm on Ehini teostest loetuna enesearendamis
võimalusi tulvil, neid peab õppima hindama ja kasutama.
Kristiina Ehin kasutab luuletuses "On aeg kus võib näha" mitmekesist ning detailset
sõnavara, et anda võimalikult täpselt lugejale edasi sõnumi mõtet : "Silitasin ta tumedaid /
aukuvajunud põski / ta silmituid silmakoopaid". Ehinile on tuttav ka isikustamine, mida ta
suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : "Sinna kust tuleb
lumetorm / sinna kuhu ta läheb". Isiklikult leian, et isikustamine on kasulik, kui on soov
esemele/nähtusele/vms'le anda suurem tähendus. Autor ei kasutanud paljudes luuletustes
krjavahemärke ning rea algused olid väikese tähega. Kõik luulekogu luuletused on