Mein Kampf
sagedamini ja sagedamini provokatsioonidega ja ei võinud rahuneda kuni selle hetkeni, kuni soodne
olukord ei oleks viinud Austria-Ungari monarhia purustamiseni. Austrial olid kõik põhjused
eeldada, et löök tema vastu on edasi lükatud maksimaalselt kuni vana imperaatori surmahetkeni,
kuid seal oli alust ka eeldada, et selleks momendiks kaotab monarhia üldse juba võime osutada
mingisugust tõsist vastupanu. Viimaste aastate jooksul silmakirjatses see monarhia vanadusnõdra
Franz-Josephi näol kuni sellise astmeni, et laiade masside silmis pidi selle imperaatori surm
vältimatult kujutama äraelanud Austria riigi enese surma. Üks kõige kavala-maid slaavi poliitika
lõkse seisnes selles, et ta külvas teadlikult seda mõtet, et Austria "õitseng" tervikuna võlgneb tänu
tema monarhi tarkusele. Selle meelituse õnge sattusid Viini õukondlikud ringkonnad seda
kergemini, et taoline hinnang ei vastanud tegelikele Franz-Josephi teenetele