Arengubioloogia kordamisküsimused 2020
läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende
struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja
sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit
ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust,
neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm)
Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli,
mis areneb läätseks.
Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib
parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks.
Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest.
Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise
tõttu.
Ripskeha - ripskeha toodab vesivedelikku, mis täidab silma eeskambri.
Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja
mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad
struktuurid kujunevad?
Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle
annaabi.ee 
