Tõenäoliselt on selliste kanade munade või nende liha söömine meile kasulikum. Miks nimetatakse kanaliha nooruse allikaks? Kana sisaldab selliseid aminohappeid, mis aitavad peatada lihaste kahanemist, hoiavad siseorganeid ning kaitsevad kortsude eest. Pärast 30. eluaastat väheneb nende aminohapete hulk organismis iga aastaga 10 protsenti. Sellepärast muutuvad lihased nõrgemaks ja tekivad kortsud. Kanas sisalduvad aminohapped aitavad ravida ka liigesepõletikke ja halli silmakaed. Pähkli-spinatipasta grillitud kanalihaga 400-600 g kanafileed 1 dl õli 1 dl valget veini pisut magusat tsillikastet pisut sojakastet 200 g pastat omal valikul 200 g külmutatud spinatit pisut taluvõid 2 dl vahukoort 100 g purustatud sarapuupähkleid soola ja musta pipart Valmista marinaad õlist, veinist, tsilli- ja sojakastmest. Puhasta vajadusel kanafilee ja vasarda õrnalt õhemaks, vala peale marinaad ja jäta mõneks ajaks seisma. Keeda pasta poolvalmis
kalad aitavad vähendada glaukoomiriski. Omega-3-rasvhapped võivad aidata kaitsta kuiva silma sündroomi eest, mis võib omakorda olla silma laseroperatsiooni komplikatsioon. Ameerika ajakiri Clinical Nutrition avaldas uuringu, mis näitas, et naised, kes kannatasid kuiva silma sündroomi käes pandi tarbima viis korda nädalas värsked tuunikala, mille järel nende sümptomid vähenesid 68%. Pähklid ja seemned Need sisaldavad rohkelt E-vitamiini, mis aitab ennetada silmakaed ja teisi pimeduse vorme, samuti aitab kaitsta UV kahjustuste eest. Pähklid võivad olla väga heaks vahesnäkiks iga päev. Värsked puuviljad Uuringud näitavad, et vitamiinid, eriti C-vitamiin, aitavad vähendada kõikide peamiste silmahädade riski. Kõige parem on puuvilju tarbida värske smuutina. Brokoli, paprika ja teised köögiviljad on samuti head allikad - söö neid toorelt salatina või auruta väheselt, et mitte kaotada vitamiinide Lühinägelikkus (müoopia)
Selle tagajärjel moodustuvad organismis võõrmolekulid , mis tekitavad nt . vähirakke või hukutavad vajalikud rakud.Ioniseeruv kiirgus võib esile kutsuda ka geneetilisimutansioone. Kiirguse mõju organismidele iseloomustatakse kiirguse neeldumisdoosiga.See on ioniseeruva kiirguse energia ja kiiratava aine massisuhe.kiirguse mõju organismile sõltub kiirgusedoosist. Kergemal juhuln võivad tekkida päikesepõletust meenutavad kahjustused , see aga võib põhjustada ka silmakaed , vereloome häired , leukeemia , ja suurtes doosides surm . inimene talub pikemajalist ühtalstdoosi paremini kui korraga saadud suurt kiirgus hulka. tegelikult ümbritseb meid igapäevaselt looduslik kiirgusvoog ,aga ta ei ole sellises koguses kahjulik. Atmosfääris tekkib kosmilisekiirguse koostises esinevate neutranite mõjul süsinikku radiaktiivse isotoobi aatomit.Õhuhapniku toimel oksuteeruvad nad ja on sõsihappe gaasi koostise sja osalevad niimoodi sõsiniku ringluses
annaabi.ee 
