Loodus ei andesta vigu
planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi
viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva
inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja
laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et
me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele.
Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on
liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab
maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre
tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui
eramüüjana kodus tegutsedes