Megamaailma füüsika
3. VAATLUSASTRONOOMIA
3.1 SILM
Kuni 17. sajandini oli ainukeseks võimaluseks saada Universumi kohta informatsiooni ainult silma-
dega vaadeldes.
Füüsika seisukohalt on inimese silma tähtsaimad osad: sarvkest, silmaava ehk pupill,
silmalääts, läätse pingutavad lihased, klaaskeha, võrkkest ja silmanärv.
Sarvkesta ülesandeks on kaitsta silma väliskeskkonna mõjutuste eest.
Valgusallikatelt (aga ka kehadelt peegeldunud) valgus pääseb silma läbi silmaavaehk pupilli,
mille läbimõõt kohandub vastavalt valguse intensiivsusele – hämaramas on silmaava suurem
kui eredas valguses.
Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast
esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse
külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti,
muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga