Keskaja majandusajalugu
Karolingide ajal asendusid kuldmündid hõbemüntidega (Denarius). Kulda hakkas
Euroopas nappima seetõttu, et Idamaades oli kuldmünt kogu aeg käibel ja
kaubandusbilanss idamaadega oli negatiivne. Kuld voolas Euroopast välja. Kuldmündid
olid igapäevaseks tarvitamiseks liiga kallid, oli vaja pisemaid münte, selleks sobisid
hõbemündid.
6ndal sajandil olid käibele jäänud kullast tremissid, mis kaalusid 1.5 grammi. Veidi
vähem, 1.3 grammi kaalusid sillingid (vastas 20 odratera raskusele). 7ndast sajandist
tulid käibele hõbedast pennid (hõbedenaarid). Kulla ja hõbeda väärtussuhe oli keskajal
1:12 ning seetõttu võrdus 12 penni ühe kuldsillingi. 20 sillingit moodustasid naela.
Karl Suure rahasüsteem: 793. aastal reformis ja ühtlustas Karl Suur Frangi riigi
rahasüsteemi, kehtestades rahastandardi, mille järgi üks Frangi hõbenael (408 g)
võrdus 20 sillingi ehk 240 penniga.
Rahahalvendus
annaabi.ee 
