Mihkel Polli klaverikontsert „Peterburi sillad“
algas uuesti kiiretel nootidel, kuid viimased kaks traagilise kõlaga lõpunooti muutsid pala
üldmeeleolu siiski üsna kurvaks.
Teise palana kõlas Artur Lemba Sonaat nr. 2. Pala algas veidi masendava kõlaga, üsna
aeglaselt ja sügavamõtteliselt. Järsku muutus aeglane väga kiireks ning kõlasid väga madalad
noodid. Tekkis isegi veidi hirmuäratav tunne, kuid siis läks tempo jälle aeglasemaks ning
kõlas kurvameelne meloodia. Samas aga mõned noodid olid väga erksad, meenutasid nagu
sillerdamist, kuid siis kõlasid jälle traagilised noodid ning pala läks sujuvalt taas nukraks.
Vahepeal oli tunne nagu klaverit mängiks kaks erinevat inimest, sest mõningaid noote mängiti
väga jõuliselt, kuid samal ajal oli tagaplaanilt kosta vaikset ja rahulikku sillerdamist. Terves
palas toimus sarnane kordamine kurbus, sillerdamine, traagika ja hirm. Pala lõpuks läks
tempo väga aeglaseks ja traagiliseks ning lõpus toimus paari noodi kordus.
Teine kontserdi pool oli pühendatud F
annaabi.ee 
